Uued maksud majanduskasvule ei vii

-

Keskerakonna juhtimisel on sellel nädalal võimule tõusmas vasakkoalitsioon, mille koalitsioonilepingu kese on suuremas ümberjagamises: sealhulgas inimeste töise pingutuse kõrgemate maksudega karistamises ning astmelise tulumaksu sisse seadmises. Näiteks maksustatakse edaspidi igat eurot, mis teenitakse vahemikus 1200 kuni 2100 eurot, 31,1%-se määraga.

Ümberjagamise meetodit on katsetanud ja katsetavad paljud riigid üle maailma, kuid selge on see, et ümberjagamine ei muuda meid kokkuvõttes jõukamaks. Meie suur eesmärk peab olema kogujõukuse kasvatamine. Majanduse arengu toetamise osas uus vasakkoalitsioon lahendusi ei paku, vaid liigub eemale konkreetsetest sammudest, mis seda teha aitaksid. Näiteks jääb ära sotsiaalmaksu vähendamine, mis oli plaanis eelmisel valitsuskoalitsioonil. Samuti liigutakse suurte sammudega eemale lihtsast ja läbipaistvast maksusüsteemist, mis on siiani olnud Eesti edu pandiks. 

Mõningad eksperdid on juba jõudnud anda ka hinnangu, et uue koalitsiooni eesmärgid on lühikese perspektiiviga. Pakutud maksumuudatused suurendavad küll sisetarbimist ja siseturule suunatud sektorite kasvu, kuid nõrgestavad ekspordile suunatud ettevõtteid, kuna palgasurve suureneb veelgi. Kõrgemapalgaliste töökohtade loomise konkurentsis Eesti positsioon halveneb tuntavalt ning keskmise palga lõksust pääsemine muutub üha keerukamaks. 

Kulukate lubaduste elluviimine maksab palju ning selleks on uus koalitsioon otsinud ka katet, kuid paistab, et mitte piisavalt. Õlle hind kasvab, auto- ja suhkrumaks tuleb, ning seda kõike on näiteks sotsid ju ka programmiliselt pidevalt lubanud. Seega ei mingit üllatust. Küll aga on järjekordseks üllatuseks Isamaa loobumine konservatiivsest eelarvest ja positiivsest eelarve positsioonist. Juba esimesed kiirhinnangud näitavad, et vasakliit on tugevalt alahinnanud maksumuudatustest tulenevaid negatiivseid mõjusid riigieelarve tasakaalule ja ülehinnanud positiivseid. Seega ei ole suureks üllatuseks, kui juba mõne aja pärast on nad sunnitud tõdema, et peavad kas osadest kulukatest lubadustest jooksvates kuludes loobuma või siis nende katteks laenu võtma. Laenu võtmine jooksvate kulude katteks tähendab aga väga suure arve kirjutamist meile ja meie lastele. Peame seda arvet veelgi suuremate maksude toel tulevikus kinni maksma. 

Demokraatlikus riigis on normaalne, et valitsused vahetuvad. Tavapäraselt juhtub see küpses demokraatias siis, kui valijad selleks valimistel oma mandaadi annavad. Seekordne võimupööre Eestis toimus valimistevahelisel ajal ning opositsiooni otsustati suunata viimaste parlamendivalimiste võitja. Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, kes on teineteisele väga lähedaste vaadetega, said lõpuks võimaluse viia ellu vasakpoolsemat poliitikat. Küll võib erakordseks pidada ühe siiani konservatiivse paremerakonna ehk Isamaa muundumist ja tõevahetust mitmeski väga põhimõttelises seisukohas.  

Leping Putini parteiga, mis siiani oli Isamaa jaoks eestimeelsuse punane joon, on nüüdseks kvalifitseeritud ümber justkui uinuvaks lepinguks. Siinkohal meenub, et Keskerakonnal olid ka ühed teised uinuvad „lepingud“ ehk garantiikirjad, kuni Paavo Pettai ja tema võlausaldajad otsustasid raha sisse nõuda. Lepingutega on nii, et nad kehtivad, kuni neid ei ole lõpetatud, mingit vahepealset versiooni ei ole olemas. Seega on tegelikult valitsusjuhi partei leping Putini parteiga täiesti elujõuline ning nagu meediast võib lugeda, siis koostööd ka tehakse. Omaette küsimus on, miks ei nõudnud Isamaa enne koalitsioonikõneluste alustamist selle lepingu tühistamist? Olid nemad ju tegelikult jõupositsioonis, kuna olid osalised koalitsioonis. Nüüd aga ollakse selle lepingu pantvangiks ja otsitakse viise, kuidas seda õigustada.  

Viimasena juhin tähelepanu üle kuu ettevalmistatud võimupöördele endale. Pöörde käigus Isamaa ja SDE juhtivate tegelaste poolt öeldu näitab seda, et esmane motivatsioon senist koalitsiooni lõhkuda oli siiski lihtne. Nimelt oli neil keeruline ennast esile tuua tugeva partneri, Reformierakonna varjus. Eks aeg näitab, kas kellegi vastu üles ehitatud lepe püsib või on väiksematel partneritel ka Keskerakonna programmi ellu viies end keeruline näidata, seda eriti Isamaal. Nagu ütles peaminister Taavi Rõivas: Reformierakond kavatseb jätkuvalt pakkuda parempoolset ja liberaalset alternatiivi ning seista Eesti julgeoleku ning inimeste heaolu kasvu ees.
Eelmine
Kolm ettepanekut Paidele
Järgmine
Paide linnapeakandidaat

Lisa kommentaar

Email again: