Terrorism meie koduõuel

-
Lihtsalt kokkuvõttes peame Euroopa Liidus üheskoos ehitama tugevama kaitse- ja turvasüsteemi, et saaksime nautida nelja põhivabadust - inimeste, kapitali, kaupade, teenuste vaba liikumist.

Euroopa Liidus on neli põhivabadust: inimeste, kapitali, kaupade, teenuste vaba liikumine liikmesriikide piires. Meie, kui Euroopa Liidu kodanike, jaoks on kindlasti kõige kallimaks inimeste vaba liikumine. Kõigi nelja rakendamine on meie kõigi hüvanguks ning toob kaasa kõigi liikmesriikide elanike jõukuse ja üleüldise elujärje kasvu. Rahu on seisund millest unistab iga maailmajagu ning seda seisundit peavad samuti väga kalliks Euroopa Liidu kodanikud. On ju selle liidu loomise üks peamisi eesmärke olnudki püsiv rahu meie maailmajaos.

Ometi oleme täna silmitsi faktiga, kus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on osaliselt piirikontroll taastatud. Terrorit külvavad tegelased on surunud osad meist nurka ning sundinud vähemalt osaliselt loobuma sellest kodanikele kõige kallimast põhivabadusest.

Terrorirühmitus Daesh, keda kutsutakse ka ISIS-ks ja ISIL-ks, on olemuselt kõigi meie vastane. Nimelt seisneb probleem selles, et nende eesmärgiks on tappa kõik (sealhulgas moslemid), kes ei järgi nende nägemust islamist. Seepärast põgenetakse ka Süüriast läände, nad teavad, et neid ootab kodumaal ees vägivald ja surm.

13. novembril terrorirühmituse Daesh poolt ellu viidud terror Pariisis juhib tähelepanu veel ühele olulisele faktile. Nimelt on tänaseks selgunud, et enamik rünnakute elluviijatest olid Prantsuse kodanikud. Vahemärkusena, Delfist võis lugeda, et 2014. aastal Prantsusmaal läbi viidud küsitlus näitas, et 25% Prantsusmaa 18-24. aastastest noortest suhtub Daeshi positiivselt või väga positiivselt. Samas on moslemite osakaal rahvastikus kõigest 7-8%. Seega võib järeldada, et tegemist on kas üldisema radikaliseerumise probleemiga, mitte üksnes ühe vähemuse radikaliseerumisega või Daesh-i osava PR-tööga. Samasuguse järelduse võib tõmmata ka sellest, et Daeshi võitlejate ridadest Süürias võib leida muuhulgas ka Ameerika Ühendriikide keskklassist pärit noori.

Seda, et islamimaailm mõistis Pariisis toimunud rünnakud hukka, on ilmselt märganud igaüks. Veel ühe näitena selle kohta võib tuua Türgi president Erdoğani poolset terroristide karmi hukkamõistu, mille raames ta kutsus kõigi moslemiriikide liidreid terrorismi vastast ühisrinnet moodustama. Loodetavasti sellise ühisrinde moodustamine õnnestub ning ühinetakse suure koalitsiooniga Daeshi vastu.

Ometi püüavad osad poliitilised jõud samastada sõjapõgenikke ja terroriste. Muide nii nagu sai mainitud põgenevad need inimesed Süüriast just nende terroristide eest. Milline on Eesti elaniku suhtumine teemasse?

Eelmise nädala lõpus avaldas Memokraat esindusliku juhuvalimiga uuringu, mille tulemustest saab tõmmata järgnevad järeldused. Must-valged poliitilised vastandused ei kirjelda tegelikku olukorda Eesti elanike suhtumises põgenikesse. Rahuliku intervjuu käigus suudavad inimesed teha vahet eri põhjustel toimuval migratsioonil ning omavad erinevaid seisukohti erinevate rändeliikide osas. Samas tuleneb siit ka probleem: kui suur osa eestlasi näeks hea meelega Eestis rohkem välismaiseid õppureid, siis üheülbalised ja vaenu õhutavad käsitlused kahjustavad ka nende inimeste huve.

Millised on siis meie võimalikud lahendusteed? Jagaksin need tinglikult kolmeks.

Esiteks sõjad nagu Süürias, mis takistavad nende riikide kodanikel oma potentsiaali teostada kodumaal, vajavad lahendust ning peame olema siin nii sõnades kui tegudes, et neid konflikte aidata koos liitlastega lahendada.

Sõda Daeshiga võib võtta aastakümneid, kuid meie valikud on piiratud. Peame olema koos rahvusvahelise kogukonnaga, kellega meil on üks eesmärk – rahu ning kes juba täna toimetavad piirkonnas. Prantsusmaa on palunud meie abi nende endi sõdurite asendamiseks Malil, et nad saaksid enda sõdureid kasutada Süürias. Vajadusel ja meie Kaitseväe nõusolekul oleme valmis Riigikogus seda mandaati, ehk sõdurite arvu Malis, ka suurendama.

Teiseks on enamik Süüria sõjapõgenikke Süüria naaberriikides nagu Jordaania, Liibanon ja Türgi ning peame Euroopa Liidu poolt neid naaberriike enam abistama (nii rahaliselt kui teadmiste ja spetsialistidega), et nad saaksid selle humanitaarkriisiga hakkama kohapeal. Teatavasti on lähiajal plaanis Euroopa Liidu poolt eraldada Türgile umbes kolm miljardit eurot põgenikega tegelemiseks. See on kindlasti abiks, kuid vajab lisaks pikemaajalist ja suuremat riikide hulka hõlmavat kokkulepet.

Kolmandaks peame Euroopa Liidus olema solidaarsed ja ühtsed. Muuhulgas peame sõjapõgenike koormat, vastavalt meie võimalustele, oma Euroopa Liitlastega jagama. Praktiline ja tihe koostöö liikmesriikide julgeolekuasutuste vahel on hädavajalik. Võimalik, et tuleb luua Euroopa Liidu ühised piirivalve jõud. Kindlasti tuleb innustada osasid liikmesriike Euroopa Liidu välispiiri kaitsmisega enam tegelema, et piiri ei ületaks muuhulgas ka ebaseaduslikud relvad. Sama oluliseks on erinevate liikmesriikide siseturvalisuse andmebaaside kiire ja efektiivse ristkasutuse võimaluse loomine.

Lihtsalt kokkuvõttes peame Euroopa Liidus üheskoos ehitama tugevama kaitse- ja turvasüsteemi, et saaksime nautida nelja põhivabadust - inimeste, kapitali, kaupade, teenuste vaba liikumist.

Järgmine
Volikogu istung toimus täna siin

Lisa kommentaar

Email again: