Kui hea diili Koeru tegi?

-
Haldusreform on üldiselt möödunud rahulikult ning emotsioone on vähe olnud. Siiski pakub Koeru kandis toimuv leiba nii ajakirjandusele kui emotsioone pealtvaatajaile. Miks ma arvan, et selle protsessi tulemuseks on Koeru liitumine Järva vallaga ning kuidas selleni jõuti ja mida oleks mõistlik tänases seisus edasi teha?
Tänaseks teame, et Vabariigi Valitsus on asunud mõned nädalad tagasi seisukohale, et Koeru valda on ootamas ees sundliitmine Järva vallaga. Praegu on tegemist küll nii öelda arvamusega, kuid võib väga suure tõenäosusega öelda, et selline saab olema ka kevadine lõplik otsus. Koeru ja Rakke valla ühinemist ei tule, kuna nende kahe ühinemisel ei tule täis 5000 elaniku miinimumsuuruse kriteerium. Iseenesest oleks võinud toimuda mõlema sundühendamine Järva vallaga või siis Lääne-Virumaal mõne omavalitsusega, et miinimumsuurus kokku saada. Viisin petitsiooni keskkonnas läbi küsitluse, kus uurisin, kas Koeru ja Rakke vald peaksid ühinemisel kuuluma Järvamaale. 84,7% vastanutest arvas, et peab. Teades Koeru inimesi, siis ei tulnud see tulemus loomulikult üllatusena. Kui sarnane küsitlus teha suunatult Rakke inimestele, siis ilmselt saab tulemuseks täpselt vastupidise tulemuse. Võib üsna kindlalt väita, et mõlemad peavad maakondlikku kuuluvust väga oluliseks ning sellest loobuda ei taha.
Valitsus lähtus haldusreformi seaduses toodud omavalitsuse miinimumnõude suurusest. Kas need tingimused said läbirääkimiste osalistele tulla üllatusena? Vaevalt küll, sest haldusreformi seadus ei jäta teistsuguste ideede jaoks just palju ruumi. Niisiis mindi bluffimise teed, olles teadlikud riskidest, mis sellega kaasnevad.

Ilmselt arvati, et bluff võib õnnestuda. Selle eelduseks võeti, et uus valitsus ei jätka haldusreformiga, vähemalt senisel kujul, või siis asub muutma juba kehtivat haldusreformi seadust. Vaatame korraks, kui mõistlik selline eeldus võis olla. Valitsus loobub haldusreformist, millel on selge avalikkuse toetus. Kas tõesti loobutakse sellest? Valusad sammud olid astutud: vaidlused peetud, seadus oli vastu võetud, riigikohus oma hinnangu andnud ja uus valitsus laseb reformi põhja. Kas tõesti? Vaevalt küll, et see valitsus oleks soovinud ajalukku minna valitsusena, kes keeras tuksi ühe pikemalt vindunud reformi. Tulevikuks väike vihje – suhteliselt suure tõenäosusega toimub liitumine kehtiva seaduse järgi ning järeleandmisi ei tule ehk seadust muutma ei asuta. Miks? Esiteks aega ei ole, kui täna asutakse tingimusi muutma (loe seadust muutma), siis ilmselt päris paljud tänaseks ühineda otsustanud omavalitsused tahavad läbirääkimised uuesti avada. Ilmselt ootaksid nemad samuti, et tingimused nende jaoks paremaks keerataks. Tulemuseks oleks segadus, mida asub lõpuks lahendama kohtusüsteem. Raskelt sündinud kompromiss haldusreformi seaduse näol on olemas ning sellega minnakse lõpuni.

Üks oluline külg, millest rääkida, on kindlasti raha. Kõige lihtsam on seda käsitleda, kui vaadata, millise summa oleks Koeru vald haldusreformi käigus saanud, kui nad oleks tähtaegselt ja volikogu algatusel ühinenud. Summa oleks olnud 300 000 eurot. Täna oleme sunnitud tõdema, et sellest vähemalt poolest ollakse kindlasti ilma ning väga suure tõenäosusega ei näe omavalitsus sellest sentigi. Haldusreformi seaduses toodud tähtaeg volikogu algatusel ühinemiseks on möödas ning väga suure tõenäosusega toimub ühinemine Vabariigi Valitsuse algatusel. Korrates üle, reeglid olid ette teada ning teistsugust tulemit oodata ei paista mõistlik.

Vaatame nüüd tagasi protsessile ja püüame kõrvaltvaatajatena aru saada, mis nii nihu läks. Ligi aasta kestsid kõnelused seitsme omavalitsuse vahel. Kuulda võis, et need olid pingelised. Samas paistis, et suudetakse näha suuremat pilti ning leitakse ka kõige keerukamatele küsimustele lahendused. Ja siis saabus pomm – ületamatuks probleemiks osutus tulevase vallamaja asukoht. Ilmselt üks vähem tähtsamaid punkte, kui arvestada kodanike heaolu, kuid selgelt emotsionaalselt laetud. Teatavasti on poliitika kompromisside kunst ning seekord kõnelusi pidanud poliitikud ebaõnnestusid. Minu hinnangul mõlemal poolel läbirääkimistelauda asunud poliitikud. Vallamaja asukoht on iseenesest sümboolse tähendusega, sest enamus küsimusi, mida omavalitsusega ajada, on tänapäeval võimalik e-kanaleid pidi lahendada. Kodanikele, ilmselt peale sisemise uhkustunde ja teadmise, selle asukoht mingit suurt eelist ei oleks andnud. Omavalitsuses töötavad ametnikud saavad muuhulgas ka kaugtööd teha. Siiski tundub kõrvaltvaatajana, et loogiline asukoht vallamajale oleks Koeru olnud.

Kas nüüdseks on kõik võimalused Koeru valla ühinemiseks Järva vallaga kadunud ja enam midagi parandada ei anna? Usun osaliselt vastupidist, kui mõlemad pooled sammu tagasi astuvad ja kompromissis ühist kasu näevad. Selge on see, et see saab olema väga keeruline, kuid tulevase Järva valla kodaniku seadmisel läbirääkimiste keskmesse, täiesti võimalik. Emotsioone taaskord laua taha lasta ei ole mõtet. Kodaniku jaoks on oluline, kas perearst võtab vastu ning kas lapsed käivad kaasaegses lasteaias ja koolis jne.

Mõtleme hetkeks tuleviku peale. Toimub nn sundliitmine ning Koeru volinikud püüavad sellele üksnes vastu võidelda ning mitte koostööd teha. Tulemuseks on veelgi kehvemad tingimused ühinemisel. Ühtlasi kandub see probleem edasi järgmisse volikogu koosseisu, kus asutakse ilmselt teiste ühinenud piirkondadega kaevikusõda pidama. Tulemuseks on jällegi kehvemad tingimused koerukatele, sest teised piirkonnad ilmselgelt koonduvad sellises olukorras. Seega ainuke mõistlik viis tänasest olukorrast edasi liikuda on asuda Järva vallaga läbirääkimisi pidama. Lõpuks on oluline, et eluolu paraneks ka tänase Koeru valla territooriumil ning sellega peavad arvestama kõik Järva valla läbirääkimiste osapooled.

Eelmine
Kes teab lahendusi?
Järgmine
Valgus tunneli lõpus on kustunud

Lisa kommentaar

Email again: