Kolm ettepanekut Paidele

-
Haldusreform on Järvamaal jõudmas lõpusirgele. Moodustumas on kolm omavalitsust ning Järvamaa on saamas suuremaks, seda Käru valla jagu. Järvamaa omavalitsuste juhid, sealhulgas volikogude liikmed, on siiani näidanud üles tahtekindlust ning kõik kolm moodustuvat omavalitsust on piisava suurusega, et pakkuda oma elanikele paremaid avalikke teenuseid.

Ometi võib ka lõpusirgel asi viltu kiskuda ning näiteks tekkivas Järva vallas on tänaseks komistuskiviks saamas vallamaja asukoht. Kui nüüd mõelda, et ülejäänutes küsimustes on suudetud erimeelsused lahendada, siis paistab selle küsimuse kõige olulisemaks tõstmine suisa jabur. Kuna lauale on jäänud kaks valikut: Järva-Jaani ja Koeru, siis võiks ju isegi liisku heita. Loomulikult, kui mõlemad nõustuvad selle tulemusega. 

Suurenev Türi vald on tänase seisuga ainuke Järvamaa omavalitsus, mis ületab peale ühinemist omavalitsusüksuse soovitusliku suuruse kriteeriumi ehk 11 000 elaniku piiri. Sellega kaasneb ka märkimisväärne rahaline toetus ehk 500 000 eurot täiendavat ühinemistoetust. 

Suurenev Paide linn on oma kõnelustega jõudnud samuti lõpusirgele ja sisulisi takistusi ühinemise teel enam pole. Räägin siinkohal kolmest mõttest, mis puudutavad Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemislepingut.

Nimelt tegin koos üheteist mõttekaaslasega ühinemislepingule septembris ka kaks muudatusettepanekut.

Esiteks peame oluliseks, et Paide kui maakonnakeskus peab investeeringute nimekirja kandma kaks üliolulist taristu projekti. Need on Tallinna ja Pärnu tänava rekonstrueerimised. Miks peavad ühineva omavalitsuse prioriteetsete investeeringute nimekirjas olema just need objektid? Leiame, et tegemist on ühinevate omavalitsuste keskuseks oleva linna põhitänavatega, mis on juba hetkel väga kehvas seisukorras. Mõni nädal hiljem tuli hea uudis, ka linnapea peab Pärnu tänava rekonstrueerimise projekti oluliseks. Üks väike probleem siiski on. Nimelt selle 2,1 kilomeetri pikkuse tänavalõigu taastusremondi eelduslik maksumus ei ole kahjuks mitte 388 000 eurot nagu linn eeldab vaid pigem suurusjärgus 850 000 eurot. Nimelt küsisime enne ettepaneku esitamist ka ala ekspertidelt arvamust, milline võiks mõlema lõigu maksumus olla ning Pärnu tänava kõrval on Tallinna tänava taastusremondi maksumus suurusjärgus 425 000 eurot. Seega oleks mõttekas järgmise aasta linna eelarves kohe täiendavad vahendid ette näha, et Pärnu tänav tõesti järgmisel aastal täies ulatuses korda saaks või siis, kui vahendeid ei ole piisavalt, alustada Tallinna tänavast. Mõlemal juhul on siiski oluline, et emb-kumb tänavatest oleks ühinemislepingus sees.

Teine muudatusettepanek puudutab ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmist esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusreformi. Näeme, et häälteenamus volikogus selliste muudatuste tegemiseks peab olema senini esitatust suurem ehk siis meie arvates peab neliviiendikku volinikest olema sellise ettepaneku poolt. Senine sõnastus annab meie hinnangul võimaluse muuta ühinemislepingut natuke liiga lihtsalt, samas on tegemist ainukese dokumendiga, mis võimaldab kõigil ühinevatel piirkondadel saada osa liitumislepingusse toodud positiivsest. Samas mõistame, et päris konsensuse nõude sisse kirjutamine oleks samuti ebamõistlik.

Kolmandaks oleme mõelnud ka sellest, et selle aasta esimese oktoobri seisuga oli Paide linnaks ühinevatel omavalitsustel 11 000 elanikust ehk 500 000 eurost puudu 123 inimest. Teeme kõigile kolmele Paide linnaks ühinevale omavalitsusele ettepaneku alustada esimesel võimalusel kampaaniat elanike registreerimiseks. Sellised kampaaniad on edukalt toiminud mujal Eestis ning ka näiteks Järvamaal Koeru vallas. Ilmselt on mõistlik ka auhindasid loosida, näited on Eestis olemas, neist tasub õppida. Minu jaoks tundub täna võimatu, et Väätsa või Kareda volikogu loobuks Paide linna kasuks mõnest oma külast, mis aitaks samuti selle 11 000 piiri ületada. See aga ei tähenda, et pingutama ei peaks.

Juhul, kui 01.01.2017.a seisuga on kolme ühineva omavalitsuse baasil moodustuva Paide linna elanike arv üle 11 000 on minu hinnangul mõistlik need 500 000 eurot suunata Paide ujula korrastamisse. Saan aru, et minu teksti lugedes on see ettepanek mõneti üllatuslik, kuid leian, et lisaks teedele ja tänavatele vajame ka väga häid teenuseid. Arvestades Paide ujula olukorda on hädavajalik seda lähiaastatel nii või naa rekonstrueerida. Selle arutelu juures tasub tõsiselt kaaluda ka varianti, kus panustame koos ettevõtjatega rohkem ning ehk saame Paidesse hoopis kaasaegse veekeskuse. Ma ei tea täna, kas see võimalik on, kuid naabermaakonnas on Viljandi linn just sellist eeskuju näitav. Mõistlik on pigem investeerida suuremalt, et saada ka lõppkokkuvõttes suuremat kasu nii teenuste laienemise kui Paidet külastavate inimeste arvelt. Avaliku ja erasektori koostööd ei maksa samuti peljata, mõlema huvides on Paide parem käekäik.

Eelmine
Internet elektriposti otsa?
Järgmine
Uued maksud majanduskasvule ei vii

Lisa kommentaar

Email again: