Internet elektriposti otsa?

-
Ma olen sellest põlvkonnast, kes on pidanud internetti oma põhiõiguseks ning olen selle võimalusi kasutanud juba 1990. aastate esimesest poolest alates.
Mul vedas samuti, et mu vanematel oli võimalus ja mõistus tagada meile vennaga võimalus saada osa sellest suurepärasest maailmast juba meie lapsepõlvekodus. Miks ma sellest räägin on asjaolu, et vanemate koju ei jõudnud kaabel tollal ega jõua ka täna. Tegemist on ühe Eesti väikelinna äärealaga, mitte metsade vahel asuva üksiku taluga. Nii alguses kui nüüd kasutatakse seal maailmaga ühenduses olemiseks raadiolainetel põhinevat ühendust, erinevates versioonides mobiilsidest raadiolingini. Te võite vaid ette kujutada, kui aeglased olid ühenduse kiirused umbes viisteist aastat tagasi. Siiski olime õnnelikud, et meil oli see ühendus olemas. Loomulikult ei olnud me veel kogenud ka neid kiirusi, mis täna olemas, seega ei saanud me neist ka otseselt puudust tunda.

Kiire ja ülikiire interneti jõudmise Eesti igasse kodusse on Eesti riik seadnud oma eesmärgiks. Eesti infoühiskonna arengukavas 2020 on infoühiskonna taristu kohta öeldud, et „tulemuseks on tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav taristu, mis täidab nii avaliku kui ka erasektori huve, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis tahes ajal kiiret internetti.“
Milline on kõige olulisema osa, võrrandis ülikiire internet Eesti kodudes, ettevõtetes ja asutustes, ning tema motivatsioon? See on teenuse lõpptarbija ja tema motivatsioon. Keskmist interneti kasutajat ei huvita väga see vahend, mille kaudu ta ühenduse saab. Teda huvitab, et hind ja teenuse kvaliteet, mis koosneb kiirusest ja toimepidevusest, oleksid omavahel väga heas suhtes.
Lapsepõlvekodu juurde tagasi tulles saan öelda, et vanemad helistasid üks päev ja teatasid, et üks suur Eesti teenusepakkuja tegi neile pakkumise 30Mbit/s 6 eurot kuus. See on üle õhu ühendus.

Mõni sõna ka baasvõrgust. Tegemist on sihtasutus ELASA poolt rajatava magistraalvõrguga, mis peab mõne aasta pärast katma kogu Eesti. Baasvõrgu väljaehitamine on kriitiline eeldus, et interneti kiirused üle Eesti kasvada saaksid. Muide EL vahendite toel rajatav baasvõrk on aidanud juba täna märkimisväärselt kaasa ka 4G mobiilside levikule Eestis. Loodan, et selles ei kahtle enam keegi. Baasvõrk on aga osa lahendusest, sest baasvõrk ei tähenda automaatselt kodu või ettevõtteni jõudvat kaablit. Selle jaoks on vaja leida lahendused viimase miili osas ehk kuidas ühendus baasvõrgust konkreetse tarbijani jõuab. Siin saab rääkida juba väga erinevatest lahenduste alternatiividest. Kaabel, erinevad raadioside võimalused. Oluliseks osaks viimase miili lahendustes on ka telekommunikatsiooni ettevõtted, kes peaksid leidma sellel turul oma niši ja teenust koos lahendusega pakkuma. Ometi jääb piirkondasid, kus selle teenuse turg ei toimi ning seal on lahenduseks kogukonna, omavalitsuse ja teenuse pakkuja vaheline koostöö. Ainult üheskoos on võimalik leida mõistlikuma hinnaga lahendused ka nendele kodudele ja ettevõtetele, mis jäävad turutõrke piirkonda.

Turutõrget on võimalik vähendada, kui me vähendame halduskoormust ja võtame olemasoleva taristu ristkasutusse.
Füüsilise taristu ristkasutus muudab viimase miili taristu rajamise valdkonna ekspertide hinnangul kuni 5 korda odavamaks ja vajadus avaliku rahaga turgu sekkuda kahaneb märkimisväärselt, kuna telekommunikatsiooni ettevõtete investeeringud muutuvad turutingimustel mõistlikeks.
Erinevad eksperdid on hinnanud, et iga Eesti koduni veetav valguskaabli ots läheks praegu maksma kokku vahemikus 400 miljonit kuni 1,2 miljardit eurot. Tean inimesi, kes on võtnud pakkumisi valguskaabli vedamiseks oma koduni ja saanud pakkumisi alates 3000 eurost kuni 30000 euroni. Seda on palju.

Tuleviku ennustamine on tänamatu, kuid siiski, püüan seda, tänaste teadmiste põhjal, aimata. Mobiilse andmeside järgmine põlvkond ehk 5G toob meile ühenduse, mis peab pakkuma meile tunnet, et see on ammendamatu ja ühendama ühte võrku asjad. Arvestades siiani toimunud tehnoloogia muutusi, kus mobiilside erinevad põlvkonnad on vahetunud umbes kümnendiga, võib eeldada, et laiematesse massidesse jõuab 5G Eestis umbes aastal 2021. Testvõrk Tallinnas on plaanitud valmima aastal 2018. Lõuna-Koreas võetakse võrk kasutusele 2018.a taliolümpiaks ning Jaapanis 2020.a suveolümpiaks.
Kuigi hõredamalt asustatud aladele jõuab 5G kindlasti aeglasemalt on lõpptulemusena oodata seda, et sa eeldad õhust leviva ülikiire mobiilseinterneti olemasolu igal pool nii nagu täna me eeldame elektri olemasolu.

Kas me kümne aasta pärast mõtleme veel selle peale, et peaks iga uue rajatava koduni valguskaabli vedama? Julgen kahelda, kuid need kümme aastat soovivad inimesed samuti kiiret ja ülikiiret internetti kasutada ning lahendused tuleb soovijatele pakkuda. Nagu varem mainisin on taristut ristkasutades võimalik valguskaabli võrku ehitada, kuni viis korda soodsamalt.
Seetõttu algatasime Riigikogus ka elektrituruseaduse, asjaõigusseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse.
Väga lihtsalt öeldes on seaduseelnõu eesmärk võimaldada valguskaabli paigaldamist olemasolevate elektripostide külge. Regulatsiooni muutmisel on tegemist märkimisväärse sammuga parandamaks võimalusi lairibateenuse ehk kiire elektroonilise side võrgu teenuse kättesaadavuse suurendamiseks Eesti elanikele.
Sisuliselt on plaanis laiendada alternatiive, kuidas internet võiks soodsalt Eesti kodudeni jõuda.

Tulles tagasi vanematekodu juurde nendin, et sinna ei jõua valguskaabel ilmselt kunagi, kuid nad on sellest olenemata kasutamas väga head internetiühendust. Ja selle eest peab tänulik olema just Eestis tegutsevatele telekommunikatsiooni ettevõtetele, kes on uue tehnoloogia rakendamisel olnud alati maailmas esirinnas. Loodan, et see jätkub ka 5G võrgu rajamisel üle Eesti.

Eelmine
Kodus on ohtlik
Järgmine
Kolm ettepanekut Paidele

Lisa kommentaar

Email again: